Punktid, mis teevad sündmuse osalejale mõnusaks ja mugavaks.

Punktid, mis teevad sündmuse osalejale mõnusaks ja mugavaks.

Üritust korraldades tunduvad meile kõige olulisemad just artistid ja meelelahutuse pakkumine ning seda me kohe korraldama tormamegi. Tihti aga jäävad tahaplaanile inimeste mugavusvajadused, mida peetakse oluliseks meelelahutuise nautimisel. Ajage järgnevast nimekirjas näpuga järge ja vaadake, kas teie korraldataval üritusel on need paigas.

  • Suunaviidad ja parkimiskorraldus – mõelge, kui mugav on teie sündmusel saabuda ja kui kergesti on sündmuskoht leitav. Ja kui koht on leitud, kui kerge on leida koht parkimiseks ning kas parkimiskorraldus tagab selle, et hiljem saab ka oma auto parklast kätte
  • Informatsioon programmi kohta – mitte et iga posti küljes peaks olema plakat ja igal nurgal peaks keegi programmi kohta flaiereid jagama aga infot peab olema punktides, kus inimesed enamasti liiguvad. Ja informatsioonila peaks olema välja toodud
    • Mis toimub
    • Millal toimub
    • Kus toimub
  • Tualetid – vastavalt rahvaarvule ning pidulikkuse astmele, peab olema piisav arv tualette ja need peavad olema kergesti leitavad
  • Istumisvõimalus – inimene jaksab seista kõndida keskmiselt 2h ja peale seda tahaks ennast toetada. Kas selle lahendavad kohvikud või lihtsalt platsile paigaldatud õllemööbel või midagi peenemat või hoopis mitteformaalsemat, on juba teie otsustada. Aga istuda peab saama, muidu inimesed lihtsalt lähevad ära
  • Söök jook – süüa peab saama, tundub ju täitsa loogiline. Toitlustusele mõeldes peate mõtlema inimeste arvule, mitte sellele, kas toitlustaja ikka saab kulud kaetud. Kui söögikohas on koguaeg 10-20m saba, siis paraku hakkavad inimesed koju minema, sest nad ei taha meelelahutuse nautimise asemel seista sabas aga tühja kõhuga ei taha ka meelelahutust nautida.

Kui need 5 punkti on paigas, siis võib julgel meelel valida head meelalahutust ja vähemalt elementaarse mugavuse puudumise pärast inimesed ei lahku. Kui aga nendes punktides on puudujääke, lähevad külalised ära või saavad negatiivse elamuse sündmusest ja see mõjutab nende järgmiseid valikuid teie korraldatud ürituse suhtes.

 

Mõnusat korraldamist!

Olavi Ruhno

 

20 aastat üritusturunduses: millised tegevused üritustel on ajale vastu pidanud?

20 aastat üritusturunduses: millised tegevused üritustel on ajale vastu pidanud?

Olen sündmusi korraldanud juba paarkümmend aastat ja elevus uue ürituse planeerimisel on endiselt alles, ega teisiti ei saakski.  

20.aastat tagasi olid sündmused lihtsamakoelised ja firmade traditsioonid, ootused olid teised ning sündmuste formaadid on ka ajaga muutunud. Näiteks oli traditsiooniks pidada mitme päevaseid suvepäevasid ja populaarsed olid ka stiilipeod, kas siis nostalgia võtmes või muinasjutu teemas. Vabaõhusündmustel tahtsid töötajad pigem ise millegi vahvaga laval välja tulla ja sportlikes mängudes võistelda.

Nüüdsel ajal on aga enamasti eelistatud tegevused vabaõhusündmustel kaunite kunstide töötoad või eriliste oskustega persoon vestmas juttu ning alati on oodatud ideekavva ka see „miski“, mida pole varasemalt veel nähtud.

Pidulikel sündmustel enam ei soovita niivõrd seltskondlikke mänge, vaid rohkem näha artistide uudseid kavu, interaktiivseid tegevusi, nautida maitseüllatusi ning kõrvaltegevusteks erilisi lahendusi (näiteks tavalise fotoseina ees pildistamise asemel hoopis tagurpiditoas saab pilti teha)

Ajaga on üha paremaks läinud nii valgus- kui ka videotehnilised võimalused. Neid variante, kuidas ruum või etteaste laval teha atraktiivsemaks on palju. Samuti korralduslikust aspektist vaadatuna on selle ajaga mitmeid samme edasi mindud. Artistidel on omad mänedžerid, kes seisavad nende hea käekäigu eest. Staaridel on oma leheküljed, kus saab korraldaja hõlpsasti kogu info artisti kohta kätte (alati artistide agendid ei saada näiteks uut videomaterjali agentuuri meilile). On tulnud juurde ka ägedaid loomingulisi koosseise, kes lavastavad sündmuse põhiselt etteaste. Kõik kokkulepped saab sõlmida meili teel, ega pea faksi või kirjaposti enam ammu kasutama, mida praktiseeriti paarkümmend aastat tagasi.

Teisalt aga nüüd need kaks aastat on meile näidanud, et sündmusi saab ka virtuaalselt külastada. Personaliga sündmuse puhul see ei täida küll 100% oma eesmärki, kuid on siiski infovahetuse võimalus ja väike lootuskiir, et kõik on ju hästi ning peagi saame kontaktsel sündmusel kokku. Olen tänulik, et see aeg näitas, kuidas on võimalik ka teisiti asjale läheneda.

Mida aeg edasi, seda kompaktsemaks on sündmused muutunud, mis peamine, sõnastatakse täpsemalt sündmuse eesmärk. Saadakse aru, et sündmus on vahend eesmärgi saavutamiseks. Kliendi ootused agentuuridele on kõrgenenud, mis on muidugi hea märk. Seega omakorda ajaga on sündmust planeerides agentuuride kaasatus kasvanud. Kliendid on aru saanud, et aeg, mis nad ise korraldades panustavad on suurem. Samuti on aru saadud, et ilma agentuuri abita sündmust korraldades peab mitmeid artiste ja koosseise enne uurima, kas on ikka kvaliteet seal taga, rääkimata ideekontseptsioonist kuni lavastatud sündmuse stsenaariumini välja. Saadakse aru, et kõik need agentuuri teadmised, kogemused, kreatiivsus ning vilumus st. professionaalne projektijuhtimine on igapäevaselt tegeleva professionaalse agentuuri spetsilisti (de) töö. Meie agentuur on hoidnud kvaliteeti ja on korraldanud häid sündmusi juba 21.aastat.

Mis ei ole ajas muutunud ja mis jääb, on vajadus tajuda sündmust läbi kõigi viie meele. Inimeste suhtlus silmast silma mõnusas õhkkonnas, süüa maitsvaid toite, kuulata head muusikat ja näha efektseid etteasteid. Kui kõik need mainitud komponendid on sätitud sobivasse rütmi ja aega ning piisava üllatusdoosiga serveeritud, siis see ongi õnnestunud sündmuse võti.

Päikeselist korraldamist,

Anne-Ly Ridal

 

Sisekommunikatsioon, teeme selle korda!

Sisekommunikatsioon, teeme selle korda!

Enne, kui midagi korda hakata tegema, on vaja mõista, mis asi see on, mida me parandama hakkame. Sisekommunikatsioon – iseenesest mõistetav ja kõigile arusaadav. Aga millest me tegelikult räägime, kui me räägime sisekommunikatsioonist?

Kõigepealt kommunikatsioon. Ükskõik millist definitsiooni me vaatame, tegemist on jagamisega- või suhtlusega kahe poole vahel. Poolteks võivad olla: mina ja teised; sisemine ja välimine; privaatne ja avalik. Sisekommunikatsiooni puhul on tegemist suhtlusega organisatsiooni sees.

Ehk kokkuvõtlikult me tegeleme sisekommunikatsiooni puhul suhetega.

Suhete:

  • Loomisega
  • Hoidmisega
  • Arendamisega
  • Analüüsimisega
Üks võimas vahend suhetega tegelemiseks on üritus. Aga ka üritus ei ole asi iseenesest vaid ka üritus asub sisekommunikatsiooni plaanis kindlal kohal. Üritus on vahend millegi saavutamiseks ja sisekommunikatsiooni arendamise jaoks on üritus üks väga headest tööriistadest.

Selleks aga, et üritus täidaks oma eesmärki, peavad olema sisekommunikatsiooni-plaanis olevad eelnevad tegevused tehtud ja tehtud hästi.

Eelnevad etapid on:

Kellele me ürituse korraldame?

Vastus ei saa olla lihtalt, et meie meeskonnale. Vajalikud on ka palju muid näitajaid osalejate kohta, sest see aitab meil täpsemalt korraldada sobiv sündmus

Miks me seda üritust korraldame, ehk mis on sündmuse eesmärk?

Millise sõnumi me soovime osalejatele anda?

Tegemist on ju ikkagi kommunikatsioonivahendiga ja me anname sündmusega edasi sõnumi. Kui tundub, et teil sõnumit pole, siis kõik see mida ja kuidas te sündmusel teete, ongi sõnum. Sellepärast on põhjendatud küsida sündmuse sisu kõigi detailide kohta, miks just see artist, kujundus või söök on valitud.

Kokkuvõtlikult, küsige endalt iga sündmuse detaili üle otsustades:

  • Kas see aitab meil eesmärgi saavutamisele lähemale liikuda?
  • Kas see annab meie osalejate puhul soovitud tulemuse?

Mõnusat korraldamist,

Olavi Ruhno